AJALOOST

Romade ajaloo teadlase ja lingvist, Ian Hancocki järgi kuulub üle maailma romade ( ingl k „Gypsies“) etnilisse gruppi umbes 12 miljonit inimest. Romadest enamik, u 8-10 miljonit, elab Euroopas, kus nad moodustavad suurima vähemuse; mõnedes maades, nagu näiteks Bulgaaria ja Rumeenia, on neid kogunisti 12% kogu elanikonnast. Lisaks võib romasid leida ka Aasiast, Aafrikast, Põhja- ja Lõuna-Ameerikast ning Austraaliast.
Kuigi romade arvukus on suur, on nende täpne päritolu olnud kaua aega salapärane. Kui esimesed romad ilmusid keskaegsesse Euroopasse u 700 aastat tagasi, peeti neid tumeda nahavärvuse tõttu türklasteks või egiptlasteks; Venemaal ja Rumeenias räägiti neist kui „vaarao inimestest“.  Ühe teise legendi järgi on romad aga 12 000 muusiku järeltulijad, kes kingiti 5. sajandil Pärsia valitsejale Bahram Gurile. Räägitakse, et  vaid ühe aasta möödudes tüdines Bahram Gur oma meelelahutajatest ja saatis nad minema – pikale teekonnale, mis viis neid maailma erinevatesse nurkadesse. Teistsugune, kuid veelgi huvitavam legend kujutab romasid kui kadunud Atlantise linna järeltulijaid. Mõnede ettekujutuste kohaselt põlvnevad romad eelajalooliste nomaad-ratsanike soost ja olid hilisemate beduiinide, baskide ja indiaanlaste esivanemateks.
Ian Hancock väidab oma raamatus („We Are the Romani People“), et lingvistilised uuringud, ajaloolised sündmused ja geneetilised tõendid viitavad sellele, et romade esivanemate kodu asus Indias. Roma keele grammatika ja sõnavara kannavad sarnaseid jooni Indias u 1000. aastatel (pKr) räägitud keeltega, mis viitab sellele, et romade esivanemad seal kunagi elasid.  Kuid nad lahkusid umbes ajal, mil moslemite armee sisenes Indiasse eesmärgiga levitada islami usku. Romade eelkäijad võidi siis võtta kaasa kui orjad või muslimi vägede teenijad, või lahkusid nad ise sõjapõgenikena Indiast.
Romade ajaloolase David Crowe järgi leidub u 1100. aastatel (pKr) Euroopa ajaloolistes ürikutes viiteid uue immigrantide grupi kohta, kes olid oskuslikud metalli käsitöölised, muusikud ja sõdurid. Mõned ida-eurooplased nägid romades kasulikke uusi elanikke.  Mitme järgneva sajandi vältel aga oli romade olukord  väga raske, seda eriti Balkanimaades.  Vastu võeti mitmeid seadusi, mis keelasid romade abiellumise teistesse gruppidesse kuuluvate inimestega, paljud romad võeti kinni ja sunniti orjusesse – selline tagakiusamine kestis ligi 500 aastat kuni 1800 –ndate keskpaigani.

Romadele, kel oli õnnestunud säilitada vabadus, sai osaks tagakiusamine. Nad „heideti välja“ Euroopa ühiskonnast ja nii sunniti neid liikuma ühest kohast teise. Ajaloolane James Minhan on oma raamatus (“One Europe, Many Nations: A Historical Dictionary of European National Groups“) öelnud: „ Romadele said osaks samad piirangud ja karistused, mis kehtisid teisele Euroopas vihatud grupile – juutidele. Ka romasid süüdistati mitmetes õudsetes kuritegudes alates osalusest Jeesuse ristilöömises kuni lasteröövi ja kannibalismini välja. Vaatamata romade keele ja India vahelistele ilmsetele seostele julgesid mõned väita, et romad ei ole tegelikult etniline grupp vaid üksnes kurjategijate kamp ja Euroopa ühiskonna heidikud, kes eristumiseks muutid oma näo tumedamaks, kasutades selleks savi ja marjamahla. Selline romade vihkamine leidis oma kulminatsiooni Teise maailmasõja ajal, kui natsid otsustasid lõplikult romad likvideerida. Sõja lõppedes, 1945. aastal, oli hukkunud 2 miljonit romat, 500 000 neist olid saadetud surmalaagritesse.
Kui romadel õnnestus üle elada Hitleri õudused, pidid nad ka sõjajärgses Euroopas endiselt silmitsi seisma tõrjutuse, eelarvamuste ja vaesusega. Euroopa romad on sageli sunnitud elama lagunenud asulates, neil puudub töö ja arstiabi saamise võimalus. Nende lapsed peavad käima puuetega lastele mõeldud koolis, kuigi neil ei ole ei vaimset ega füüsilist puuet. Keskmine Euroopa romade eluiga on 10-15 aastat lühem eurooplase elueast.
ÜRO ja Euroopa Komisjon ja teised rahvusvahelised organisatsioonid on alustanud riikide mõjutamist, et lõpetada romade vastu suunatud poliitika ja anda romadele võimalus ühiskonnas osalemiseks. Euroopa romad on oma huvide esindamiseks moodustanud organisatsiooni Roma National Congress.




Pille: eestikeelne tõlge artiklist : By Patrick J. Kiger
A History of the Romani People SupplementalInformation, Patrick J. Kiger



Lühike ja kiire kokkuvõte romade ajaloost

Lühifilm (inglise keeles) annab 2,5 minuti jooksul ülevaate romade ajaloost algusest kuni tänapäevani. 




Hei, mustlane mängi!

1971. aastal oli Eesti Raadio eetris huvitav saade, milles räägitakse mustlaste päritolust, kultuurist, keelest. Saates räägib oma kokkupuudetest mustlastega "valgeks mustlaseks" nimetatud Paul Ariste. Jutt on läbi põimitud mustlasmuusikaga. Väga huvitav kuulamine:)

Saade asub siin