Muusika


Mustlasmuusikat on raske määratleda. Kas see on muusika, mida romad teevad ja mängivad isekeskis, oma keeles? Või on see muusika, mis kohandatud kohaliku kultuuri ja muusikaga?  Või on see ükskõik milline muusika, mis sisaldab stilistilisi elemente, mida peame mustlasmuusikale iseloomulikuks?

Tegelikult õiget vastust ei olegi. Rännates ja elades erinevates riikides, võtsid romad üle neid parasjagu ümbritseva kultuuri ja muusika elemente, põimisid need enda omaga ja edasi liikudes segasid selle kõik jälle järgmis(t)e rahvaste muusikaga. Seega võib öelda, et mustlasmuusika on erinevate muusikate sulam ja samas on mustlasmuusika elemendid mõjutanud ka paljude teiste kutluuride muusikat. Seepärast tundubki meile vahest, et mustlasmuusikute pillist kostuvad helid on nii kaasakiskuvad, tuttavlikud ja puudutavad sageli meie hinge rohkem, kui meie oma rahvamuusika seda teeb...

Roma muusiku-pillimängija soolod on kromaatilised ja voolavad, vabad, esineb palju improvisatsiooni. Kindlasti võib öelda, et mustlasmuusika on väga emotsionaalne, seal on alati palju draamat ja rohkelt „välgatusi“, nagu eluski. Mustlasmuusika on kirglik, vaheldub kurbus ja rõõm. Muusikapalade puhul võib sageli täheldada aeglast algust ja järjest kiirenevat rütmi, mis kulmineerub laulu-muusikapala teises pooles või lõpus.

Kõige tähtsam on viiulimängija (primàs), kes on orkestri juht ja solist. Tema mäng määrab tempo, meloodia, pausid ja fraasid. Mustlasviiulit kui sellist pole olemas, mustlasviiuli mängijad eelistavad tumeda tonaalsusega viiulit, mis võimaldab mängida väga erilisi helisid ja kuulajale tundub, nagu oleks tegemist „mustlasviiuliga“.
Ungaris on viiuli järel teiseks pilliks cimbalom ehk dulcimer, mille mustlased tõid kaasa Pärsiast. Sellel pillil on kõlakast ja keeled, mängija lööb väikeste „haamritega“ keelte pihta mängides nii viiulile saateks rütmi. Haamrilöögid on järjestikused ja kiired ja see loob mustlasmuusika stiilile iseloomuliku rütmi kõla. Ungari ja vene muusikas mängitakse ka akordioni (nt tšaardaše puhul), Kreeka ja Ungari muusikas klarneteid ja Rumeenias panflööti.

Venemaal mängiti mustlasmuusikat näppepilliel, väga oluliseks instrumendiks kujunes mustlaskitarr ehk vene kitarr, mis erinevalt Hispaania kitarrist (6 keelt) on seitsme-keelne (семиструнная гитара). Kasutati ka vene lõõtsa –karmoškat.

Nii nagu muusikainstrumendid, on ka erinevates riikides elavate romade muusika väga erinev, kindlasti võime eristada näiteks Ungari, Türgi, Kreeka mustlasmuusikat, flamenkot ja jazzi..
Mustlasmuusikud muutsid populaarseks Ungari tšaardaše (csàrdàs), mis on tavaliselt aeglase alguse ja kiire lõpuga muusikapala-tants. Üks tuntumaid tšaardaše kogu maailmas on Vittorio Monti „Csàrdàs“.

Eesti kultuuriruumile kõige lähem on aga vene mustlasmuusika.


Jätkub....

Allikad:

Linda Tanissaar „Mustlasmuusika“ (referaat/aastatöö) (2010)