Mustlasvanker: EESTI MUSTLASTE LUGU

Esimene teade romadest Eestis pärineb aastast 1533. Nimelt olla 23. mail 1533. aastal Tallinnas antud mustlasele (eyen zcigener) Clawesile turvis enda kaitseks tõendite kogumiseks. (viide 1). Teistel andmetel andsid Tallinna linna ametnikud soovituskirja Claws von Rottenberchile ja tema vennale Christofferile, et saada luba erinevates riikides liikumiseks. (viide 3)

Eestisse saabusid tõmmud vabad käsitöölised-muusikud-ennustajad kahte erinevat teed pidi. Venemaa ja Läti suunalt – ning Skandinaaviast.

Skandinaaviast saabunud olid pikemad, heledamad ja saledamad ja nende keel erines teisalt tulnute omast. Neist saadi Laiuse mustlased ning see hõim on kadunud seoses assimileerumisega. On alles, aga siinse rahva hulka varjunult. Oma erialade ja ametitega. Kes teeb teadust, kes juhib kultuuri, kes peab farmi. Üsna hiljuti on püstitatud – ja Rootsi teadlaste poolt juba ka tõestatud – hüpotees, et Laiuse mustlaste näol on olnud tegemist hoopis 12. juudi kuninga hõimuga, kes läbi Skandinaavia meie maile rändas, mitte Põhja-India päritolu nomaadidega. (Kati Murdmaa „Iga mustlasmees on kuningas“)

Lajenge roma ehk Laiuse mustlased

Mustlased ilmusid Eesti aladele 17. sajandil ja põhjustasid siin oma eluviisi ja kommetega palju kohalikes võõristust.

1841. aastal koguti Eestis rändlevad mustlased kindralkuberneri käsul ja saadeti elama Laiuse kihelkonda (Vikipeedia: Eesti mustlased). Miks just sinna?

Rahvasuu räägib, et siinne mustlaskogukond saanud alguse Karl XII viiuliorkestrist, kelle kuningas Laiusele ajutiselt maha jättis, et säästa oma lemmikuid ees ootavatest rasketest lahingutest. Kuningas aga ei tulnud enam kunagi Laiusele tagasi ja nii sulandusi moosekandid kohalikku ellu. On üldteada, et 17 saj. Eestisse ilmunud mustlased põhjustasid palju sekeldusi. Siis aga tuldi heale mõttele, kinnistada kõik Eestimaal rändavad mustlasd Laiuse kroonuvalla hingekirja. Sest siin juba oli olemas “paikseid” mustlasi ja loodeti, et ehk muudavad kõik mustlased oma elukombeid. (tekst võetud Laiuse raamatukogu veebileht - "Laiuse lugu" 2015)

Muidugi ei jäänud mustlased päris paikseteks, nagu loodeti ja enamus jätkas neile loomupärast rändamist kasvõi kihelkonna piirides, kuid mõned jäid ka poolpaikseteks ja ehitasid endale maja. Päris palju mustlasi koondus elama või peatuma Raaduvere külasse, millest sai sajaks aastaks mustlaste „kuningriik“ . (viide 7)

Laiuse mustlastel oli oma ühiskondlik organisatsioon. Nende ja valla vahendajaks oli kohtumees. Vallast anti mustlastele pass kuni üheks aastaks. Sellele oli märgitud, kus ta kavatses oma perega rännata. Enne passi saamist pidi mustlane vallale maksma pearaha. Kui mustlane ei tulnud valda tagasi märgitud ajaks ega maksnud pearaha, hakkas kohtumees seda temalt nõudma. Kui raha maksmata, oli kohtumehel õigus hobune vankri eest lahti rakendada ja valda pandiks tuua. Kellel polnud hobust, selle võis kohtumees tapikorras valda tööle tuua. Kohtumees lahendas ka mustlaste omavahelised tülid ja vargusjuhtumid. (viide 5 E.Veskis „Ühest erilisest rahvusest – mustlastest“

Laiuse mustlased töötasid ümbruskonna taludes ja tegid lihtsamaid töid. Mehed kauplesid laatadel hobustega, naised tegelesid ennustamisega. Mustlased olid ka head muusikud, kes andsid laatadel kontserte.

Lisaks Laiuse mustlastele, kes rändasid Eestisse Soome ja Rootsi kaudu, oli siin ka veel Läti ja Vene mustlased, kelle sisseränne algas 19. sajandil.

Veel enne II maailmasõda elas Laiusel ca 60 mustlast ja kogu Eestis 743 poolpaikset ja hinnanguliselt 2000 rändlevat mustlast. 1941. aastal hävitasid sakslased neist 90% . (viide 7)

Täpsemalt Eesti romade ajaloost saab lugeda:

Risto Blomster "Eesti mustlased enne Teist maailmasõda"

Viimase rahvaloenduse andmetel elab Eestis 482 romat, kuid Euroopa Nõukogu hinnangul on see arv 1250 (viide). Suuremad asualad on Valga-, Pärnu-, Tartu- ja Harjumaal ja Narvas.