Vaiksel õhtul vaatab jõkke
kaldalt haljas metsaveer.
Käratsedes ümber lõkke
kihab lõbus mustlasleer.
Vabad looduslapsed, tere!
Tere, tuttav tuleriit!
Varem oleks teie pere
hulkuma mind viinud siit.
Kaote teise taeva alla,
kus on teised maad ja veed --
aga teiega ei talla
laulik enam rännuteed.
Unus laul, mis uljalt kaikus,
laagrilõbu laane all --
kodukolle, külavaikus
ammugi on armsam tal.
A. Puškini luuletus "Mustlased" tõlge Betti Alver
Juhan Liivi luuletus "Mustlase tütar"
(kirjutatud juunis 1909, avaldatud 1910)
Mustlase tütar
Mustlase tütar olen ma,
käin külast külasse, linna ka.
Mul pärlid pääs, kuld rinnassa,
ma ise näljas ja - koduta!
Ei minul ei ole isamaad,
ei tunne ma, kes mu vanemad.
Mul pärlid juustes, täid juuste all -
mu ilu on kiitustest kõlaval!
Mind kiidab luule ja lauluhääl -
kaks koduta mustlast maailma pääl:
neil enestel pole midagi
ja mustlasel nõndasamuti!
kogust "Sinuga ja Sinuta", Juhan Liiv, koostanud A. Vinkel, Tallinn, Eesti Raamat 1989, lk
128
Mustlase tütar
Mustlase tütar olen ma,
käin külast külasse, linna ka.
Mul pärlid pääs, kuld rinnassa,
ma ise näljas ja - koduta!
Ei minul ei ole isamaad,
ei tunne ma, kes mu vanemad.
Mul pärlid juustes, täid juuste all -
mu ilu on kiitustest kõlaval!
Mind kiidab luule ja lauluhääl -
kaks koduta mustlast maailma pääl:
neil enestel pole midagi
ja mustlasel nõndasamuti!
kogust "Sinuga ja Sinuta", Juhan Liiv, koostanud A. Vinkel, Tallinn, Eesti Raamat 1989, lk
128