"Amari čhib s’amari zor"— „Meie keel on meie tugevus“
Romani čhib ehk roma keelel ei olnud veel hiljuti kirjalikku vormi ja seda anti põlvest-põlve edasi suulisel teel. Sellepärast ei ole roma keelel välja kujunuenud kindlaid reegleid ja norme. Nii nagu roma rahval, ei ole ka keelel oma kindlat territooriumi. Roma keelt räägitakse üle maailma laiali jaotunud väikestes gruppides – perekonnad, kogukonnad ( kumpaniad).
Ajalooliselt kuulub roma keel Indo-Euroopa keeltegruppi ja on algselt pärit Indiast, Sanskriti keelest. Kõige rohkem on roma keelel mõjutusi kreeka ja slaavi keelest, mis näitab romade teekonda Põhja-Indiast Euroopasse (Romade teekond).
Kuna romad on ajalooliselt olnud pidevalt rännuteedel ja elanud erinevates riikides, võtsid nad alati oma keelde üle kohaliku keele sõnu. Peaaegu kõik romad on lisaks kaks- või mitmekeelsed, kasutades väljaspool suhtlemiseks kohalike emakeelt ja oma rahvusgrupis roma keelt.
Roma keele dialektistumine algas juba 14. sajandist, kui romasid sunniti Balkani aladelt lahkuma ning nad jõudsid Euroopa aladele 15-16. sajandil.
Tänapäeval võib eristada kuni 60 erinevat dialekti, kuid peamiselt Wikipedia andmetel jaotatakse need nelja suurde gruppi:
Valahhia (u 900 000 rääkijat) -- ajaloolise Vallahhia ja Transilvaania alad ja sealt teistesse Euroopa piirkondadesse emigreerunud romad (Rumeenia, Albaania, Ungari, Bosnia-Hertsogoviina)
Balkani (700 000) -- Balkani alad ja Musta mere rannik (Kreeka, Albaania, Makedoonia, Türgi, Bulgaaria)
Karpaatia (500 000) – Poola, Tsehhoslovakkia, Slovakkia, Austria, Ukraina
Sinti roma keel (300 000) – Saksamaa, Prantsusmaa, Austria, Põhja-Itaalia
Vt ka jaotust
Laiuse roma keele dialekt tekkis roma ja eesti keele segunemisel. Esimesed romad ilmusid Eesti aladele 17. sajandil. 1841. aastal aga koondati Eesti mustlased ja saadeti elama Laiuse kihelkonda. Enamik neist koondus Raaduvere külakesse, kuhu tekkis Eestimaa mustlaste „kuningriik“. (selle kohta loe siit)
Kõige rohkem on roma keele rääkijaid tänapäeval Kagu- ja Kesk-Euroopa riikides. 300 000 ja enam roma keele rääkijat on Bulgaarias, Slovakkias, Serbias, Venemaal ja Rumeenias. Mõnede hinnangute kohaselt võib see olla suurima rääkijate arvuga vähemuskeel Euroopa Liidus.
Viimastel aastatel on püütud roma keelt ühtlustada, luua sellele ühine alfabeet, ühtsed standardid, kuid see ei ole olnud eriti edukas tegevus. Erinevate dialektide rääkijad kasutavad oma keele ülestähendamiseks hoopiski selle keele tähestikku ja omadusi, mida nende ümber parasjagu dominantse keelena räägitakse. Nii võib üks sõna erinevates dialektides olla sarnane, kuid siiski erineda just kirjapildilt.
...võrdlesin mustlaskeele kirjapilti. Ühed ja samad sõnad on erinevates perekondades erineva kirjapildiga üles kirjutatud. Üks ja sama väljend on erinevatel klannidel erineva ülesehitusega, ometi nad saavad üksteisest aru. Saavad aru ka teiste maade romadest, kes on oma keelde liitnud – lisaks kõigele sellele, mida mustlased nagunii teistest keeltest heaks ja söödavaks on pidanud – asukohamaa keelendeid. Ja ikkagi nad saavad üksteisest aru. Mis siis, et igaüks eraldi väidab veendunudlt, et ainuõige romani chib´i valdab ainult tema, kõik teised on lollid nii keeleküsimustes kui ka kõigis ülejäänud elulistes asjades. (K. Murutar „Mustlasena sündinud“, 1999 lk 185).
Üldiselt mustlaskeelt võõrastele ei õpetata. Selle keel on oma rääkijate jaoks peidupaik ja teistel (mitte-romadel) ei olegi sellega asja.
Natuke roma keelest:
Nimisõnad roma keeles lõpevad kas –o (meessoost) või –i –ga (naissoost).
Näiteks:
Gajo mitte-roma (mees)
Čhavo poiss, poeg
gaji mitte-roma (naine)
čhaj tüdruk, tütar
rakľi mitte roma tüdruk
romni abielus roma naine
Mõnedel sõnadel ei ole soole viitavat lõppu:
Šukar ilus, kaunis
Phen õde
Phral vend
Roma keele põhikäänded on nimetav ja osastav. Kuid selles keeles on ka vokatiiv ehk üttekääne, mida kasutatakse kellegi poole pöördumisel või kellelegi viitamisel, nimepidi kutsumisel, pöördumisel.
čhaveja! poeg!
romeja! roma! inimene!
romale! romad, mustlased!
čhavale! pojad!
Tegusõna puhul nais-meessugu ei eristata:
Ainsuse 3. pööre –el suffiks:
Te kerel ta teeb
Te šunel ta kuuleb
... roma keele dialekt, mis tekkis roma ja eesti keele segunemisel.
Eesti keeles sõna manguma tuleneb mustlaskeelsest sõnast manga (ek palun)
Kasutatud materjal:
K. Murutar „Mustlasena sündinud“ (1999)
Kuulamiseks: Hei, mustlane mängi (ERR arhiiv)