Gaje (mitte-roma) jaoks on romad ikka saladuslikuks jäänud – kes nad on ja kust nad tulevad? See on Euroopa rahvus, kel ei ole siiani oma ametlikku riiki. Sajandeid on nad pidanud rändama ühest kohast teise võideldes raskustega, mida nomaadide eluviis endas peidab. Nad on olnud pidevas kohandumises ja liikumises, kuid säilitanud kõige ja kõigi kiuste oma keele, kultuuri ja väärtused. Neid on vihatud, kiusatud, kardetud, kuid neid on ka imetletud, kadestatud ja romantiseeritud.
Mustlasrahval on olnud erinevaid nimesid, mis on antud neile erinevates riikides ja keeltes. Prantslased kutsusid neid „boheemideks“, kuna Prantsusmaale saabusid nad Bohemiast (ajalooline piirkond Tšehhi aladel). Sakslased andsid neile nimeks „ziegeuner“ ehk rändajad. Portugalis nimetati neid „siganos“ ja Hollandis „heiden“ ehk pagan, taanlaste ja rootslaste jaoks olid nad „tatarlased“ ja Itaalias „zingari“. Türgis ja Vahemere idakallastel olid nad „tschingen“, Venemaal „цыган“, Hispaanias „gitanos“. Ungaris ja Transilvaanias, kus romasid oli kõige arvukamalt, kutsuti neid ka „vaarao inimesteks“ (Pharaoh Nepek), sest ekslikult arvati, et nad on pärit Egiptuse aladelt. Siit ka nende nimetus inglise keeles – „gypsy“.
Eestikeelne sõna „mustlane“ (soome keeles „mustalainen“) viitab romade välimusele – tumeda naha, juuste ja tumedate silmadega inimene. Siiski on viimasel ajal hakatud rääkima selle sõna solvavast tähendusest ning arvatakse, et selle kasutamine võib solvata romasid. Euroopas välditakse samuti „zigeuner/tsigan“ sõnatüve kasutamist, ka inglisekeelsel sõnal „gypsy“ on paljude jaoks halvustav maik.
1971. a Londonis toimunud Romade Maailmakongressil otsustati rahvuse nimetamiseks kasutada sõna „rom“ (tähendus: inimene) mitmuse vormi „roma“. Ingliskeelses kirjanduses nimetavad romad oma rahvust Romani või Romani people. (allikas: I. Hancock „We are the Romani people“).
Eesti Keele Instituut soovitab kasutada sõna kuju „romad“ (varasemalt ka romid), mis on rahvusvaheliselt levinud ja on ka Eesti mustlaste endi eelistus. Romade kõneldavat keelt on korrektne nimetada roma keeleks.
Artikkel sõna „mustlane“ kasutamise kohta.
Mustlasrahval on olnud erinevaid nimesid, mis on antud neile erinevates riikides ja keeltes. Prantslased kutsusid neid „boheemideks“, kuna Prantsusmaale saabusid nad Bohemiast (ajalooline piirkond Tšehhi aladel). Sakslased andsid neile nimeks „ziegeuner“ ehk rändajad. Portugalis nimetati neid „siganos“ ja Hollandis „heiden“ ehk pagan, taanlaste ja rootslaste jaoks olid nad „tatarlased“ ja Itaalias „zingari“. Türgis ja Vahemere idakallastel olid nad „tschingen“, Venemaal „цыган“, Hispaanias „gitanos“. Ungaris ja Transilvaanias, kus romasid oli kõige arvukamalt, kutsuti neid ka „vaarao inimesteks“ (Pharaoh Nepek), sest ekslikult arvati, et nad on pärit Egiptuse aladelt. Siit ka nende nimetus inglise keeles – „gypsy“.
Eestikeelne sõna „mustlane“ (soome keeles „mustalainen“) viitab romade välimusele – tumeda naha, juuste ja tumedate silmadega inimene. Siiski on viimasel ajal hakatud rääkima selle sõna solvavast tähendusest ning arvatakse, et selle kasutamine võib solvata romasid. Euroopas välditakse samuti „zigeuner/tsigan“ sõnatüve kasutamist, ka inglisekeelsel sõnal „gypsy“ on paljude jaoks halvustav maik.
1971. a Londonis toimunud Romade Maailmakongressil otsustati rahvuse nimetamiseks kasutada sõna „rom“ (tähendus: inimene) mitmuse vormi „roma“. Ingliskeelses kirjanduses nimetavad romad oma rahvust Romani või Romani people. (allikas: I. Hancock „We are the Romani people“).
Eesti Keele Instituut soovitab kasutada sõna kuju „romad“ (varasemalt ka romid), mis on rahvusvaheliselt levinud ja on ka Eesti mustlaste endi eelistus. Romade kõneldavat keelt on korrektne nimetada roma keeleks.
Artikkel sõna „mustlane“ kasutamise kohta.
Gaje
Roma keeles tähistab sõna gaje nn mitte-romasid – isikuid, kes ei ole roma päritolu. „Gajo“ (meessoost ainsus), „Gaji“ (naissoost), „Gaje“ (mitmus).* Vokatiiv on üttekääne, mida kasutatakse kellegi poole pöördumisel või kellelegi viitamisel, nimepidi kutsumisel, pöördumisel. Nt Aven romale -- tulge, romad!